Kaasamispraktikud Taanis – Learning Village 2012
Kas vestlused viivad edasi?
29. nov- 2 dets 2012 kohtusid Taanis enam kui 30 kaasamishuvilist ja -praktikut Learning Village´l. Ühiselt loodud ruumis loodi võimalus aastalõpukeerises aeg maha võtta ning vaadata tagasi selle aasta tegemistele. Kaaslastele jagatud lugudes uuriti, mis on selle aasta tegutsemise valguses peamised õppetunnid. Avatud ruumi vestlustes uurisid osalejad just neile olulisi teemasid, tutvustasid põnevaid lähenemisi või meetodeid. Võtsid ette ka väikese abistamisaktsiooni; nimelt viidi ürituselt ülejäänud toit kodututele, kes tänutundes üsna piduliku laua said katta.
Viimasel päeval täitus sein aga järgmise aasta plaanidega. Iseorganiseeruvalt jagunesir inimesed gruppidesse või paaridesse, et uue aasta sihte seada või plaane lihvida, nt kaasav juhtimine Taani koolides, koolituse läbiviimine Rootsis jne. Nii viljakat pinnast ja valmisolekut tegutsemiseks pole ammu kogenud. Mõjusaid ja edasiviivaid vestlusi jätkus igasse hetkesse ja Kopenhaagenis asuva Hub´i ruumidesse.
Hea meel oli veel selle üle, et Eesti delegatsioon oli lausa 3-liikmeline. Koolitajate tiimis aitas ruumi hoida Piret, osalemas veel Krista ja Kristi. Viimase suust kokkusaamise lõpus ka äratundmine, et kaasava juhtimise olemus jõudis tänu sellele kogemusele enam kohale.
Uus aasta tõotab kõikidele kaasamishuvilistele olema põnev avastamis- ja õppimisaasta. Nimelt sai sel kohtumisel pandud hõõguma üks mõte – 2013. aasta augustis korraldada Eestis rahvusvaheline kaasava juhtimise koolitus. Samuti läbi viia teisi toetavaid tegevusi meetodite õppimiseks, muuhulgas visuaalse esitlemise (graphic facilitation) koolitus. Seega hoidkem meie tegemistel jätkuvalt silm peal.
Kõik Eesti kaasamispraktikud ja -huvilised kohtuvad armsaks saanud Palupõhjas, kaasajate retreat´le 18.-20. jaanuar, et üheskoos uuel aastale vägev alguspunkt teha.
* Learning Village, pildigalerii.
Tunnustav lähenemine uue loomisel
Kui palju uute tegevuste arendamisel ja tulevikuloomisel küsime endalt, mis on täna hästi?
Tunnustav avastamine (ingl. Appreciative Inquiry, AI) lähtub eeldusest, et kui soovime viia ellu positiivseid ja tulevikkusuunatud muutusi on hea üles leida see, mis on kogukonnas/organisatsioonis/meeskonnas täna parim ehk mis töötab, mis on mõjus, mis on hästi. Tunnustama (ingl appreciate) tähendab väärtustama – tugevuste ja edu märkamist ning tunnustamist. Avastamine (inquiry) viitab otsimisele, sügavale uurimisele, küsimuste esitamisele ning uute võimaluste märkamisele.
19-24. novembrini 2012.a. toimus Hollandis/Goudas tunnustava avastamise kui terviklikku strateegia loomise protsessi tutvustav põhjalik koolitus, milles osalemine sai võimalikuks tänu Euroopa Elukestva Õppe Programmi Grundvig toetusele. Koolitus tutvustas AI lähenemise peamisi etappe – avastamine, unistamine, kujundamine, tegutsemine. Koolituse käigus tutvuti erinevate näidetega lähenemise mõjust ning harjutati vestluste ettevalmistamist ja läbiviimist.
Tunnustava avastamise lähenemise keskmes on strateegiliste ja tähenduslike vestluste elluviimine oluliste osapooltega. Seejärel vestluste tulemuste analüüsimine, soovitud tulevikust ühise pildi loomine, edasiste tegevuste sõnastamine. Protsessi käigus soodustatakse dialoogi läbi erinevate kaasavate meetodite, nt maailmakohvik.
Seega on tunnustav avastamine mitmekülgne protsess, mis aitab väärtustada seda, mis juba toimib, samas leida uusi ja edasiviivaid tegevusi. Samuti loob võimaluse harjutada mõjusate vestluse ettevalmistamist, läbiviimist ja mõtestamist.
Kuigi tunnustavat avastamist kaasava juhtimise kontekstis Eestis käsitletakse (vestluste elluviimine), siis tervikprotsessi juhtimise kogemused on siiski vähesed. Seetõttu on käesoleva lähenemise rakendamine Eesti kontekstis perspektiivne ning igale kaasamispraktikule oluline tööriist.
Tänaseks harjutamiseks oleks endalt hea küsida: milline on olnud minu selle aasta kõige mõjusam kaasamise kogemus?
Seejärel kaevu sügavamale ja uuri, mis olid mõjusa kaasamise eelduseks?
Viimaks mõtiskle, kuidas neid eeldusi oma töös tulevikus rakendada?
Kaasamise pöörased mõõtmed
Just kuu aega tagasi tõmmati joon alla esmakorselt toimunud kaasamispraktikute rahvusvahelisele kokkusaamisele Learning Village Sloveenias. Mis juhtub siis, kui praktikud üle kogu maailma ühes ajas ja ruumis kohtuvad ning neile olulisi teemasid püstitavad. Mõelda vaid, lülitada end nädalaks ajaks töölainelt, jätta maha arvuti ja loobuda meilide lugemisest. On see üldse võimalik. On võimalik ja väga vajalik, et uued asjad saaksid Su ellu tulla.
Avatud ruum on üks kaasavatest meetoditest, mis võimaldab suurel hulgal inimestel kokku tulla ja aktuaalseid teemasid koos uurida. Oluline on lähtuda sisemisest kirest teemat püstitada ja järgnevale pühenduda. Nädal aega avatud ruumi printsiipidele toetudes koos olla ja õppida oli esmakordne kogemus ja seeläbi võimaldas veelgi enam mõista avatud ruumi kui meetodi olemust ja tegelikku potentsiaali:
– luua aeg ja ruum iseenda arengu mõtestamiseks ja uute sihtide seadmiseks;
– kogemuste jagamiseks, uute meetodite tutvustamiseks ja praktiseerimiseks;
– oluliste teemada uurimiseks ja edasiste tegevusplaanide koostamiseks.
Oluline on ka nn avatud ruumi “vaheline” aeg ehk jutud lõunalauas või õhtul lõkke ümber, kus spontaansed sõnavõtud, ülesvõetud viisijupid või pilguheit erinevate riikide ajaloo varasalve, võimaldab veelgi enam tugevdada inimeste ja ka kogukonna omavahelisi suhteid. Luuakse tee usaldusele, mille najal uusi ettevõtmisi planeerida ja koos tegutseda.
Enam kui saja praktikuga koos olles tajud, et kaasamine on oluline paljudes riikides. Praktikute ring üha kasvab. Tänaseks on nt Euroopa Komisjonis koolitatud enam kui 1000 inimest kaasavalt tegutsema. Küll ühel hetkel selle mõju hakkab ka välja paistma. Ühtlasi mõistad, kui palju on veel kaasamise vallas õppida ja avastada.
Järgmine võimalus kaasamispraktikutega kohtuda on juba sel aastal Taanis toimuval kokkusaamisel: 29. november-2. detsember.
Eestis toimetavad praktikud kohtuvad iga-aastasel retreat‘l jaanuaris 2013.
Ja sellele vägevale inimeste kokkusaamisele täna tagasi mõeldes tekib küsimus, kas oleme ise valmis üht rahvusvahelist kaasamispraktikute kokkusaamist võõrustama ning millise jälje võiks see meie maale jätta….
Kaasava juhtimise koolitus esmakordselt Soomes
Esmakordselt Soomes toimunud kaasamise koolitusele (23-25. aprill 2012) kogunes ligi 50 osalejat, aktiivset praktikut, koolitajat. Peamiselt Soomest, kuid ka Rootsist, Eestist, Taanist ja isegi Austraalia päritolu oli esindatud.
Ühisel 3-päevasel rännakul uurisime vastuseid küsimustele:
Mis on kaasamise olemus?
Milliseid meetodeid ja viise on hea kasutada?
Kuidas kujundada protsesse, mis tugevdavad organisatsioone/kogukonda?
Kuidas arusaamine ja õpitud teadmised tuua oma igapäeva ellu ja tegemistesse?
Siinjuures ei saa kindlasti üle ega ümber kaasamise põhiolemuse mõistmisest, kus esmatähtis on kõigepealt KAASATA ISEENNAST. Kohalolek – siin ja praegu – loob eeldused enda teadlikkuse ja sisemise tugevuse kasvamiseks. Järgmisena on tähtis OLLA KAASATUD – avada ennast ja vaadata maailma kui üllatusi ja õppimist pakkuvat paika. Seejärel ALGATADA olulisi vestlusi, protsesse, mis omakorda loob valmisoleku KOOSLOOMISEKS – ühiste parimate lahendusteni jõudmiseks.
Põnev oli taas kogeda RINGI mõju koosloomise protsessis. RINGI võlu seisneb selles, et kõik, mille asetame keskele ehk seame fookusesse, hakkab kasvama. Kui seame fookusesse probleemid, siis probleemid kasvavad, kui ühise heaolu saavutamise, siis heaolu kasvab. Läbi vestluste, koos avastamise, õppimise ja uue loomise muutuvad KEERULISED asjad LIHTSAKS.
Kirja pannud Kristiina Liimand
Inspiratsioon laiast maailmast – kaasava juhtimise koolitus Rootsis
21.-23. märtsil toimus Lõuna-Rootsi linnas Karlskronas juba kolmandat korda enam kui 100 osalejaga kaasava juhtimise (Art of Hosting) koolitus. Mul oli võimalus sellest osa võtta ning kaasa lüüa ka koolitajate meeskonna töös. Meid oli kokku 16 inimest, kes vastutasid nende kolme päeva sisu ja ruumi hoidmise eest. Mõned mõtted ja tähelepanekud, mis ma Karlskronast kõrva taha panin.
– 130 inimesega on võimalik läbi viia sama sisukat, mõnusat ja tulemuslikku üritust kui näiteks 20se grupiga. Energia on nii suure seltskonna puhul isegi võimsam ning iseorganiseerumine ladusam.
– Sain tunda lugude võimsust. Kahel korral oli mul võimalus ka oma kogukonna lugu jutustada ning tundsin, kuidas seda rääkides õppetunnid selgemaks said. Uus-Meremaa koolitaja Mary-Alice’i kuldsed sõnad olid: „Maailm koosneb lugudest, mitte aatomitest.”
– Koolitusel oli erilise tähelepanu alla võetud tulemuste noppimine ja mõtestamine ehk „harvesting”. Selleks kasutati kõige erinevamaid loovaid meetodeid luuletustest piltide ja fotoshowst tantsuni. Samas jäi minu jaoks pisut vajaka tulemuse üldistamisest lihtsasse ja mõistetavasse vormi.
– Viimane tõdemus ongi see, et kaasava juhtimise koolituste kvaliteet Eestis on väga-väga hea, ega jää sugugi alla kogenud tegijatele laiast maailmast.
Kirja pani Ivika Nõgel
Oluliste küsimuste uurimine, tagasiside kaaslastelt, uued ideed kaasava juhtimise koolitusel
Veebruarikuu külmalaine tõi kaasamishuvilised üle kogu Eesti mahedasse Männiku Metsatallu Viljandimaal. Kui osalejad kohale jõudsid, siis tuli kaminas juba põles…Põlesid ka erinevad küsimused, väljakutsed, dilemmad. Nende uurimise ja avastamisega koos mõtteharjutuste, erinevate kaasavate meetodite läbiproovimisega osalejate poolt kolme-päevane kaasava juhtimise koolitus tegeleski. Kaasamise keskmes on mõtteviis, et ühiselt ja sügavalt oluliste teemade uurimine aitab grupil, kogukonnal, organisatsioonil jõuda sügavama koostööni, dialoogini, oluliste lahenduste avastamiseni. Kaasav juhtimine on juhtimispraktika, mis toetab kaasaja/juhi võimekust ja valmisolekut mõjutada oluliste muutuste elluviimist. Üha enam märkavad inimesed, et tänased koostöötamise viisid ja vormid ei toeta tegelike lahenduste leidmist. Tänaste probleemide mitmetahulisus ja kompleksus näitab, et oluline on erinevate osapoolte kaasamine võimalike lahenduste leidmisse. Kaasamisega võib aga kaasneda palju segadust, kaost, mõtete paljusust ja ideede rohkust ning tarkade valikute tegemine võib muutuda hoopis keeruliseks. Selguse loomisel on heaks abiks toetav meeskond, orienteerumine kaasavates meetodites ning võimalikes kaasamist toetavates planeerimismudelites.
Seekordne koolitus näitas taaskord, et inimesed on valmis toetama teineteise arengut, õppimist, kaasamisväljakutsetele lahenduste leidmist. Kui on loodud soodne pinnas, siis tekib rohkesti seoseid, mõtteid, mida teistega jagada. Mitmed osalejad on tagasi oma organisatsioonides ja kogukondades ning püüavad anda endast parima õpitu elluviimisel. Kaasamise meisterlikkus kasvab ikka harjutades, katsetamisel ja julgelt tegutsedes.
Mõjusad kaasamis- ja juhtimislood koos EAS mentorprogrammis osalejatega
Öeldakse, et inimesed mäletavad asju lugudena. Lugu loob ruumi. Lugu kannab endas tähendust, tarkust, esitab küsimusi ja julgustab neile vastuseid otsima. Milliseid kaasamis- ja juhtimislugusid kanname endas meie? Kas need loovad aitavad meid edasi? Või peame endalt julgelt küsima, millistest lugudest on aeg lahti lasta? Milliseid kaasamis- ja juhtimislugusid vajame täna?
Just neile ja paljudele teistele kaasamis- ja juhtimisteemalistele küsimustele otsisid vastuseid EAS mentorprogrammis osalejad 2-päevasel kaasava juhtimise koolitusel. Üheskoos uurisime hea kaasamise eeldusi ning tõdesime, et kaasamisel on oluline asjade rääkimine õigel ajal ja õiges kohas, peegeldamine, tagasisidestamine, tunnustamine, tulemuste hindamine, analüüsimine, õpitu teadvustamine, personaalne lähenemine (vajadusel mine ise kohale, inimeselt-inimesele), lähtumine sihtgrupist. See on tõdemus, mida me ju nii hästi teame, miks siis tegelikkuses me neile lihtsatele põhimõtetele ei toetu…
Koolitusel talletasid meie lugusid Joonmeedia visuaalsed fasilitaatorid Siiri Taimla ja Tanel Rannala. Nad on keskendunud sellele, kuidas visuaalselt edasi anda mõtteid, ideid, ühist tarkust (www.joonmeedia.blogspot.com). Ka meie koolitusel sündinud visuaalid räägivad iseenda eest…
Kaasava juhtimise koolitus on innustanud tegudele
Ma väsind ootamast,
et asjad muudavad end ise.
Nüüd teisiti on tegutseda soov.
Just selliste sõnadega puhuti elu sisse kaasava juhtimise koolitusele, mis tõi Piusa jõe kallastele 27 särasilmset ja entusiastlikku, erineva kogemusega ja taustaga inimest uurimaks ja avastamaks inimeste kokkutoomise, koosõppimise ja koostegutsemise mitmekülgseid viise, kasvama inimese ja juhina. Uurima, kus peitub täna kaasamise seniavastamata potentsiaal. Ning kuidas ise algatada olulisi vestlusi ja kutsuda mõttekaaslasi uute ideede otsingutele.
Kolme päeva jooksul uurisime mõjusa kaasamise eeldusi ja hea kaasaja tunnuseid, läbisime sümboolse juhirännaku, algatasime olulisi vestlusi ning uurisime just neid küsimusi, mille suhtes tunneme isiklikku kirge ja pühendumust. Osalejatel endil oli võimalus erinevaid kaasavaid meetodeid läbi viia, nt avatud ruum, ideeturg, tunnustav vestlus. Tänaseks on oma südames ja mõtetes igaüks kokkuvõtted teinud. Mõned on algatamas olulisi kaasamisprotsesse oma kogukonnas. See ühiselt veedetud aeg näitas taaskord, et meie ümber on palju pühendunuid, inspireerivaid ja andekaid inimesi. Paraku alati meid ümbritsev keskkond ei võimalda sellel välja paista.
Järgmine kaasava juhtimise koolitus leiab aset veebruaris 2012.
Kas Sina tead, mis on roheline ring?
Paslik oleks hoopiski küsida, kuidas roheline ring ja kaasamine omavahel seotud on. Viljandimaal on juba poolteist aastat koostöös Põhja-Lätiga veerenud projekt: Eesti ja Läti noored hüppavad koos otsustajatega noorte osalusmetroo peale.
Projekti sümboliks ongi roheline ring/tuli sümboliseerimaks vaba teed ja positiivset tõuget noortele oma arvamuse välja ütlemiseks, kaasa rääkimiseks ja ise millegi uue algatamiseks. Projekti käigus on aset leidnud erinevad tegevused alates ümarlaudadest, väitluskoolitusest kuni töövarju ja kogukonna aktsioonideni välja. Läbi erinevate osalusvormide ja kaasamismeetodite on noorsootöötajad, noored, kohaliku omavalitsuse esindajad pannud alus erinevate osapoolte dialoogile tagamaks noortele ligipääs neid puudutavate otsuste tegemisele ja kodukoha arengus kaasa rääkimisele.
Projektist tehti kokkuvõtteid ja jagati tunnustust tubli töö eest 9. juulil Karksi-Nuia kultuurikeskuses. Tänusõnu jagus kõikidele korraldajatele ja osalejatele; õhus on soov käima lükata jätkutegevused, et kaasamist toetav tegutsemiskultuur antud piirkonnas enam ei raugeks.
Väike-Maarja valla töötajad pidasid mõttetalguid valla arengu teemadel
25. mail said Ebavere Tervisekeskuses kokku 20 Väike-Maarja valla ning allasutuste töötajat, et pidada mõttetalguid valla arengu ning arengukava uuendamise teemadel. Vestluspaarides ja maailmakohviku laudades võeti arutusele mitmeid olulisi küsimusi – mille üle tunnen oma töös rõõmu?, mis aitab mul vallakodanikke hästi teenida?, mis paneb valima elukohaks Väike-Maarja valda? Seejärel keskenduti kohvikulaudades läbi erinevate küsimuste arengukava muutmise vajadusele. Lõpuringis selgus, et osalejad olid avastanud teineteises suurepärase meeskonna, kellega on rõõm koos töötada. Sündinud oli veendumus, et uuendatud arengukava peab sisaldama täpseid ja mõõdetavaid tulemusi, mille täitmise üle saab igaüks uhkust tunda. Mõttetalguid aitas läbi viia koolitaja ja arengukavade nõustaja Ivika Nõgel.
Raamat Ruumi Loojad
