Dialoogid raamatukogus ja kogukonnas.
Küllap oled kogenud mõnd sellist vestlust, mis kuidagi kajab pikalt: mõtled kuuldule ja jagatule. Võib-olla isegi tunned, et mõistad midagi selgemalt või taipad midagi uut, äkki õpid midagi ka enda kohta…
Mida rohkem selliseid häid, sügavaid ja mõtlemapanevaid vestlusi on, seda rikkalikum on sinu elu. Mitte vaid kahe inimese vahel, vaid suuremas ringis, kus kohtuvad eri vaatenurgad, lood ja mõttekäigud.
Dialoogiline lähenemine loob raami, kuidas teadlikult vestelda olulisel teemal nii, et inimesed oleksid kuuldud ja märgatud ning julgeksid eri vaatenurki väljendada. Kaasamisprotsesside juhtimisel on dialoogiline meelelaad ja suhtlemine väga olulised.
Miks on vaja õppida dialoogi oskusi?
Kuigi vestlused, arutelud on meie elu igapäeva osa, siis teadlikult juhitud ja hästi hoitud turvalised vestlusruumid ja dialoogiringid ei pruugi olla igal pool tavapärane.
Dialoogi õppimisest võiks olla kasu selleks, et
- julgeda luua võimalusi arutleda sinu jaoks olulistel teemadel;
- julgeda kokku kutsuda need inimesed, kes tavaliselt omavahel ei räägi;
- õppida väljendama iseennast, oma mõtteid ja kogemusi;
- õppida ennast ja teisi kuulama avatud meele ja siira uudishimuga;
- õppida teist inimest austama eri arvamustest ja vaatenurkadest hoolimata;
- saada uusi ideid, inspiratsiooni ja julgustust.
Juba teist aastat oleme koostöös Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ja Eesti Koostöö Kogug ellu viinud koolitusprogrammi raamatukoguhoidjatele: “Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus” II lennus, mille on läbinud 23 osalejat. Üks keksne osa koolitusest on praktiseerimine. Dialooginädal loob võimaluse rakendada õpitut ja käivitada samal ajaperioodil tähenduslikud dialoogid osalevates raamatukogudes. Loe programmist ja selle mõjust siin.
Kui sul tekkis huvi ise dialoogi pidada, leiad selleks suunised juhendmaterjalist “Dialoogid raamatukogus“.
Häid vestlusi võiks olla meie kõigi elus rohkem, et õppida iseenda, teiste ja ümbritseva maailma kohta.
Millised on mõjusa kaasamise eeldused?
Kaasamisprotsessi mõistmine tähendab arusaamist, kuidas tekib nn sotsiaalne ruum või väli (social field), kus kujuneb selline mõtlemise, tegutsemise ja koosloomise tase, mis omakorda viib mõjusate lahenduste ja tulemuste sünnini (Otto Scharmer).
Sellise välja loomine on teadlik ja järjepidev protsess.
Meie igapäevaelu pakub mitmesuguseid võimalusi kaasamisprotsessis osalemiseks või nende juhtimiseks. Igaüks kogeb protsessi olemust, kvaliteeti ja oma rolli selles erinevalt. Üks kogemus võib olla mõjusam kui teine. Oma kogemuse sügavam uurimine annab väärt informatsiooni selle kohta, millega on oluline edasiste kaasamisprotsesside elluviimisel arvestada.
Koolitustel palume osalejatel jagada isiklikke kogemusi kaasamisest ja seejärel sõnastame ühiselt mõjusa kaasamise eeldusi. Kuigi lood on erinevad, siis muster on vägagi sarnane. Mis nendest lugudest esile kerkib?
Mõjusa kaasamise eeldused:
- lähtumine vajadusest/võimalusest (nt mingi mure, probleem, suur küsimus, uus võimalus);
- selge eesmärk/siht annab suuna tegutsemiseks;
- sõnastatud põhimõtted, mis juhivas koos tegutsemist;
- erinevate inimeste kokkutoomine ( sh avatus erinevustele, usaldus, suhete loomine);
- järjepidev koos-tegutsemine, ülesannete sooritamine, katsetamine;
- selged rollid ja vastutususe võtmine (sh inimeste tugevustele toetumine);
- pidev vestlemine ja dialoog kui jagatud praktikad;
- hoolikas protsessi ettevalmistus ja kavandamine;
- protsessi usaldamine ja vajadusel muudatuste tegemine;
- ressurside olemasolu (sh aeg, energia, teadmised, raha jne);
- õppimine tegutsedes (sh julgus otsa vaadata ka sellele, mis ei tööta, õpitu teadvustamine, refleksioon);
- füüsilise kohtumisruumi võimaldamine (tänasel virtuaalsel ajastul);
- tunnustamine (sh edusammude märkamine ja välja ütlemine, tähistamine);
- tulemuste nähtavaks tegemine, hindamine, analüüsimine.
Neid eeldusi teades, saab igaüks analüüsida oma tegevust kaasajana: milliste eelduste loomine mul hästi välja tuleb? Milliste eelduste loomisele pean enam tähelepanu pöörama?
Soovime sulle teadlikku tegutsemist mõjusate ja uudsete lahendusteni jõudmisel koos teiste inimestega.
Aitäh. Photo by Dylan Gillis on Unsplash.
Mõtestades koolijuhi rolli muutuvas maailmas
Uudishimulikud koolijuhid mõtestavad koolijuhi rolli tänases ajas. 6- kuulise haridusinnovatsiooni meistriklassile panime puntki ajal, mil maailm pöördus sõna otseses mõttes pea peale. Tänane aeg on ühtlasi uute küsimuste esitamise aeg: millist koolijuhti vajame? Milliseid uuendusi on tegelikult vaja käivitada, et jõuda iga õppijani? Milline on parim kool maailma jaoks?
Haridusinnovatsiooni Meistriklassi fookuses on olnud innovatsiooni juhtimise kompetentsi arendamine, inspiratsiooni otsimine õppevisiitidelt Hollandisse ja Taani ning õpitu/kogetu najal arendusprojektiga töö. Seda teineteist ja oma kolleege kaasates ning erinevaid kaasamispraktikaid arendades.
Järgnev videolugu võtab kokku arenguteekonna olulisimad taipamised osalejate endi poolt.
Suur tänu kõikidele osalejatele, partneritele ja HARNO‘le võimaluse eest luua mitmekülgset arenguteekonda.
* Fotol on jäädvustatud kahe lennu 44 koolijuhti õppevisiidil Hollandis.
Haridusuuendajate ja meistrite teekond
Kuidas luua maailma parimat arengukeskkonda, mis toetab iga õppija tegutsemist nii täna kui ka tulevikus?
Kuidas luua mõjusaid uuendusi targalt ja teistega koos?
Mida pean juhina juurde õppima, mida ümber mõtestama ning mida unustama?
Just need suured küsimused on täna 44 koolijuhi laual, kes osalevad SA Innove poolt ellu kutsutud uuenduslikus ja eksperimenteerivas Haridusinnovatsiooni Meistriklassis. 6- kuulisel teekonnal on fookuses innovatsiooni juhtimise kompetentsi arendamine, inspiratsiooni otsimine õppevisiitidelt Hollandisse ja Taani ning õpitu/kogetu najal arendusprojektiga töö. Teekonnal on toeks õppimine ja tegutsemine õpigrupina. Ka Eestis on põnevaid algatusi, kust inspiratsiooni saada, nt Protera, Tartu Kunstikool, Cleveroni akadeemia.
Kaasamine, koosloome ja koosõppimine on kogu teekonna läbivaks teljeks.
Meistriklassi kaasteelisteks on ruumiloojad Piret Jeedas ja Triin Noorkõiv /MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool. Välisvisiite aitavad ellu viia MoveMakers projekti partnerid David Jul ja Dock20.
Meistriklassi õppekavaga saad tutvuda siin.
Haridusuuendajate kompass
Kuue kuu jooksul uurisid 22 juhti meie lasteadadest, üldharidus- ja kutsekoolidest Piret Jeedase ja Triin Noorkõivu eestvedamisel haridusinnovatsiooni nii kodumaal kui Taanis ja Hollandis. Nüüd on meistriklass läbi, aga rännakud saavad jätkuda ja üks uus kompass on haridusuuendajate innustamiseks ka olemas!
Selle loomisesse panustasid kõik programmis osalejad. Igaüks pani kirja tema jaoks olulisimad taipamised tsitaatide või lihtsalt märkamistena ning seejärel tegime neist väikese valiku kompassile.
Haridusinnovatsioon on suur ja lai mõiste. Innovatsioon on kontekstuaalne: see, mis tundub innovaatiline ühes kohas, ei pruugi seda olla teises. Innovatsioon on sotsiaalne ja pidev protsess, kus otsitakse toimivaid lahendusi. Oluline on jääda uudishimulikuks julgeks katsetajaks ja süsteemselt tegutsedes kujundada mõjusaid õppijakeskseid õpikeskondi nii õppijatele kui ka õppimisega seotud osapooltele.
#innove, #haridusinnovatsioonimeistriklass, #ruumiloojad
Meetodi otsingul – appi tõttab “äpp”
Praktikutena otsime jätkuvalt seda miskit, mis aitab luua ruumi tähenduslikuks kaasamiseks. Iga praktiku varamus on erinevad meetodid, mida eesmärgipäraselt soovitud tulemuseni jõudmiseks kasutame. Oluline on siin oskus ja valmisolek neid vajadusel kombineerida või luua uusi.
Raamatute austajatel soovitame kiigata teosesse “The surprising power of liberating structures“*, mis annab ülevaate lihtsatest võimalustest inimeste sisukaks kokkutoomiseks, arutelude läbiviimiseks, ideede genereerimiseks jne.
Moodsad tegijad laevad endale telefoni “liberating structures” äppi, kus erinevad meetodid otse peopesale manatakse.
Julget meetodite uurimist!
*ja kui sina juhuslikult oled selle raamatu minult laenanud, siis riiulilt vaatab vastu üks tühi koht.
Haridusinnovatsiooni meistriklass – koolijuhtide õpirännak
Rahvusvaheline koostööprojekt MoveMakers on pannud idanema nii mõnegi seemne. 2017.-2018. aastal toimunud Haridusinnovatsiooni Meistriklass tõi osalema 22 Eesti koolijuhti, kes tegid läbi nn mini-MoveMakers rännaku. Poole aastane programm viis muuhulgas õppevisiidile Taani ja Hollandisse, mida saime ellu viia juba heade tuntud partneritega – Huub, Diederick / Dock 20 ja David / Kaospilot. Meistriklass lõi võimaluse kogeda innovatsiooni õppimises, avardada oma arusaama mõjusast õppimisest, õpetamisest ja koolist/lasteaiast; tõsta oma võimekust (sh oskusi) juhtida koosloomist ja muutusi, kaasata vajalikke ressursse, luua visiooni muutustest ja luua esialgne arendusprojekti kavandi, mida arendama ning ellu viima hakata. Osalejad on nüüd tagasi oma igapäevatöös julgeid ideid ja edasisi koostööprojekte ellu viies.
Muutused sünnivad koos luues ja katsetades
Alles see oli, kui hakkas idanema mõte luua mõjus ja inspireeriv ruum, kus uurida (tuleviku)õppimise, innovatsiooni ja muutuste loomise kohta hariduses. “MoveMakers: Co-Creating New Ways of Learning” sündis 5 partneri koostöös ning tõi 18-kuulise arenguprogrammi raames kokku 40 täiskasvanuharidusega seotud praktikut, sh koolitajad, õppejõud, protsessijuhid.
Haridusuuendajate rahvusvaheline kohtumispaik
Loov ja julge katsetamine.
Valmisolek nihutada enda piire.
Uuenduslikud lähenemised õppimises.
Haridusvaldkonnas toimuv kütab aina enam kirgi: ühelt poolt kasvab inimeste ootus kaasaegsete õppimisvõimaluste üle. Teisalt on hariduses muutuste loomine sageli pikk ja aeganõudev protsess. Kas ja kuidas luua eeldusi uuenduslikuks ja ajakohaseks lähenemiseks hariduses?
PÖÖRAME JUHTIMISE ÜMBER
Kõlab üsnagi ambitsioonikalt, aga võimalikult. Sest pidevalt muutuv maailm esitab tänastele juhtimismudelitele tõsise väljakutse.
Mitu head aastat on Ruumiloojad panustanud kaasava juhtimispraktika levitamisele Eestis. Täna on erinevates kontekstides, alates kogukonna eestvedamisest kuni suuroganisatsioonideni välja tegutsemas ring inimesi, kes peavad oluliseks tegutseda targalt ja tähenduslikult, erinevaid osapooli kaasates ning ühiselt häid lahendusi luues.
Raamat Ruumi Loojad
