Dialoogid raamatukogus ja kogukonnas.
Avaldatud:
6 juuni, 2023
Küllap oled kogenud mõnd sellist vestlust, mis kuidagi kajab pikalt: mõtled kuuldule ja jagatule. Võib-olla isegi tunned, et mõistad midagi selgemalt või taipad midagi uut, äkki õpid midagi ka enda kohta…
Mida rohkem selliseid häid, sügavaid ja mõtlemapanevaid vestlusi on, seda rikkalikum on sinu elu. Mitte vaid kahe inimese vahel, vaid suuremas ringis, kus kohtuvad eri vaatenurgad, lood ja mõttekäigud.
Dialoogiline lähenemine loob raami, kuidas teadlikult vestelda olulisel teemal nii, et inimesed oleksid kuuldud ja märgatud ning julgeksid eri vaatenurki väljendada. Kaasamisprotsesside juhtimisel on dialoogiline meelelaad ja suhtlemine väga olulised.
Miks on vaja õppida dialoogi oskusi?
Kuigi vestlused, arutelud on meie elu igapäeva osa, siis teadlikult juhitud ja hästi hoitud turvalised vestlusruumid ja dialoogiringid ei pruugi olla igal pool tavapärane.
Dialoogi õppimisest võiks olla kasu selleks, et
- julgeda luua võimalusi arutleda sinu jaoks olulistel teemadel;
- julgeda kokku kutsuda need inimesed, kes tavaliselt omavahel ei räägi;
- õppida väljendama iseennast, oma mõtteid ja kogemusi;
- õppida ennast ja teisi kuulama avatud meele ja siira uudishimuga;
- õppida teist inimest austama eri arvamustest ja vaatenurkadest hoolimata;
- saada uusi ideid, inspiratsiooni ja julgustust.
Juba teist aastat oleme koostöös Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ja Eesti Koostöö Kogug ellu viinud koolitusprogrammi raamatukoguhoidjatele: “Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus” II lennus, mille on läbinud 23 osalejat. Üks keksne osa koolitusest on praktiseerimine. Dialooginädal loob võimaluse rakendada õpitut ja käivitada samal ajaperioodil tähenduslikud dialoogid osalevates raamatukogudes. Loe programmist ja selle mõjust siin.
Kui sul tekkis huvi ise dialoogi pidada, leiad selleks suunised juhendmaterjalist “Dialoogid raamatukogus“.
Häid vestlusi võiks olla meie kõigi elus rohkem, et õppida iseenda, teiste ja ümbritseva maailma kohta.
Millised on mõjusa kaasamise eeldused?
Avaldatud:
8 märts, 2022
Kaasamisprotsessi mõistmine tähendab arusaamist, kuidas tekib nn sotsiaalne ruum või väli (social field), kus kujuneb selline mõtlemise, tegutsemise ja koosloomise tase, mis omakorda viib mõjusate lahenduste ja tulemuste sünnini (Otto Scharmer).
Sellise välja loomine on teadlik ja järjepidev protsess.
Meie igapäevaelu pakub mitmesuguseid võimalusi kaasamisprotsessis osalemiseks või nende juhtimiseks. Igaüks kogeb protsessi olemust, kvaliteeti ja oma rolli selles erinevalt. Üks kogemus võib olla mõjusam kui teine. Oma kogemuse sügavam uurimine annab väärt informatsiooni selle kohta, millega on oluline edasiste kaasamisprotsesside elluviimisel arvestada.
Koolitustel palume osalejatel jagada isiklikke kogemusi kaasamisest ja seejärel sõnastame ühiselt mõjusa kaasamise eeldusi. Kuigi lood on erinevad, siis muster on vägagi sarnane. Mis nendest lugudest esile kerkib?
Mõjusa kaasamise eeldused:
- lähtumine vajadusest/võimalusest (nt mingi mure, probleem, suur küsimus, uus võimalus);
- selge eesmärk/siht annab suuna tegutsemiseks;
- sõnastatud põhimõtted, mis juhivas koos tegutsemist;
- erinevate inimeste kokkutoomine ( sh avatus erinevustele, usaldus, suhete loomine);
- järjepidev koos-tegutsemine, ülesannete sooritamine, katsetamine;
- selged rollid ja vastutususe võtmine (sh inimeste tugevustele toetumine);
- pidev vestlemine ja dialoog kui jagatud praktikad;
- hoolikas protsessi ettevalmistus ja kavandamine;
- protsessi usaldamine ja vajadusel muudatuste tegemine;
- ressurside olemasolu (sh aeg, energia, teadmised, raha jne);
- õppimine tegutsedes (sh julgus otsa vaadata ka sellele, mis ei tööta, õpitu teadvustamine, refleksioon);
- füüsilise kohtumisruumi võimaldamine (tänasel virtuaalsel ajastul);
- tunnustamine (sh edusammude märkamine ja välja ütlemine, tähistamine);
- tulemuste nähtavaks tegemine, hindamine, analüüsimine.
Neid eeldusi teades, saab igaüks analüüsida oma tegevust kaasajana: milliste eelduste loomine mul hästi välja tuleb? Milliste eelduste loomisele pean enam tähelepanu pöörama?
Soovime sulle teadlikku tegutsemist mõjusate ja uudsete lahendusteni jõudmisel koos teiste inimestega.
Aitäh. Photo by Dylan Gillis on Unsplash.
Mõtestades koolijuhi rolli muutuvas maailmas
Avaldatud:
2 veebruar, 2021
Uudishimulikud koolijuhid mõtestavad koolijuhi rolli tänases ajas. 6- kuulise haridusinnovatsiooni meistriklassile panime puntki ajal, mil maailm pöördus sõna otseses mõttes pea peale. Tänane aeg on ühtlasi uute küsimuste esitamise aeg: millist koolijuhti vajame? Milliseid uuendusi on tegelikult vaja käivitada, et jõuda iga õppijani? Milline on parim kool maailma jaoks?
Haridusinnovatsiooni Meistriklassi fookuses on olnud innovatsiooni juhtimise kompetentsi arendamine, inspiratsiooni otsimine õppevisiitidelt Hollandisse ja Taani ning õpitu/kogetu najal arendusprojektiga töö. Seda teineteist ja oma kolleege kaasates ning erinevaid kaasamispraktikaid arendades.
Järgnev videolugu võtab kokku arenguteekonna olulisimad taipamised osalejate endi poolt.
Suur tänu kõikidele osalejatele, partneritele ja HARNO‘le võimaluse eest luua mitmekülgset arenguteekonda.
* Fotol on jäädvustatud kahe lennu 44 koolijuhti õppevisiidil Hollandis.