Sa võid süüa õuna”, ütlesin ma ja andsin talle rohelise puuvilja.
Tundus justkui, et ta nägi õuna esimest korda elus.
Kõigepealt ta lihtsalt vaatas seda ning nuusutas, ent siis võttis pisikese ampsu.
“Mmhh-mmmhhh”, ütles ta ning hammustas veelgi suurema tüki.
Kas see maitseb hästi?” küsisin mina.
Ta kummardas sügavalt

Ma tahtsin nii väga teada, kuidas maitseb õun siis, kui seda esimest korda süüa, nii et ma küsisin uuesti:
„Kuidas see maitseb?”
Ta kummardus ja kummardus.
“Miks sa kummardad?” küsisin ma.
Mika kummardas jälle. See tekitas minus segadust, nii et ma küsisin uuesti.
“Miks sa kummardad?”

Nüüd oli tema segaduses. Tundus, nagu ta ei teaks, kas ta peaks uuesti kummardama või lihtsalt vastama.
“Sealt, kus mina tulen, me alati kummardame kui keegi küsib meilt huvitava küsimuse,” seletas ta „ning mida sügavam küsimus, seda sügavamalt me kummardame.”
See oli kõige kummalisem asi, mida ma üle hulga aja olin kuulnud. Ma ei suutnud mõista, et küsimus on midagi, mida kummardada.
“Mida te teete siis, kui te teineteist kohtate?”
“Me püüame alati midagi tarka küsida” ütles ta.
“Miks?”

Kõigepealt ta kummardas kiiresti, sest ma olin taaskord ühe küsimuse esitanud ning siis ta ütles:
“Me püüame küsida tarka küsimust, et teine inimene kummardaks.”
Ma olin nii lummatud vastusest, et ma kummardasin nii sügavalt kui ma suutsin.
Kui ma vaatasin Mikale otsa, ta oli pannud oma sõrme suule. Pärast pikka pausi võttis ta sõrme suult.
„Miks sa kummardasid?” küsis ta solvunult.
“Sest sa vastasid minu küsimusele nii targalt,” ütlesin ma.

Nüüd ütles ta midagi sellist, mis on mind igavesti saatnud:
„Vastus ei ole midagi sellist, mida kummardada. Isegi siis kui vastus tundub õige.”

Ma kummardasin lühidalt. Aga kahetsesin seda kohe, sest nüüd mõtleb Mika, et ma kummardusin tema vastuse peale.

„See, kes kummardab, näitab austust,” jätkas Mika, „Sa ei tohiks kunagi näidata austust vastuse suhtes”.
„Miks mitte?”
„Vastus on alati osa sellest teekonnast, mis on sinu selja taga. Ainult küsimused näitavad teed tulevikku.”
Need olid nii targad sõnad, mõtlesin ma, et ma pidin ennast tõsiselt tagasi hoidma, et mitte uuesti kummarduda…

Jostein Gaarder, 1996

Ruumiloojate Juhtimiskool avab uksed

Raamat Ruumi Loojad

Raamat Ruumiloojad

Raamat kaasamishuvilistele, juhtidele, maailmamuutjatele

Ruumiloojad logo
Partnerlus logo